Riho Altnurme - matemaatikaüliõpilasest usuteaduse dekaaniks
Kuupäev: 21. 07. 2003
Teema: Isikulugu


Kohtla-Nõmme poisist Riho Altnurmest on sirgunud tubli teoloog, kes eelmisel kuul määrati dekaanina juhtima usuteaduskonda Tartu ülikoolis.

Kui teoloogiadoktor Altnurmelt küsida, kuidas ta ise seletab seda, et tema kõrgharidustee algas esmalt matemaatikateaduskonnas, hakkab ta rääkima pikka ja ümarat juttu süsteemi mõistmisest ning matemaatilistest mudelitest inimühiskonnas toimuva seletamisel. Aga kui talle rohkem peale käia, tunnistab ta, et jäi uskuma teste.

"Matemaatikat läksin õppima sellepärast, et keskkooli ajal käisime ülikoolis teste tegemas. Seal selgus, et mul on tublisti üle keskmise tulemused just sellel alal. Filoloogina olid mul pisut üle keskmise tulemused," räägib doktor, kes valdab inglise ja vene keelt vabalt ega jää hätta ka saksa ja prantsuse keelega.

Pärast armeeteenistust astus Altnurme õppima hoopiski ajalugu.

Matemaatikust teoloogiks

Altnurme räägib, et usuteaduskonna taasavamisel 1991. aastal ei olnud ülikoolis ühtegi kutselist kirikuloolast. "Tänu sellele on praegu rohkem selliseid kirikuloolasi, kes on ennast arendanud ja õppinud. Mingi aja pärast on neid juba liiga palju," tõdeb doktor, kes siiski näeb konkurentsi paremat poolt.

Pärast bakalaureusekraadi omandamist ajaloos suunduski Altnurme magistriõpinguile teoloogiateaduskonnas.

"1995. aastal läksin millegipärast usuteaduse instituudi majja Tallinnas. Kuulsin seal õppesekretärilt, et instituudi senine kirikuloo õppejõud on teenitud vanaduspuhkusele läinud ja uut ei olegi. Läksin instituudi hoonest välja, kuid naasin veidi aja pärast ning ütlesin, et mina võin seda ainet ise lugeda," kirjeldab Altnurme oma õppejõukarjääri algusaega.

"Sellele eelnes veel religiooniloo lugemine tulevastele juristidele. Nende kui minu esimeste õpilaste näod on mul siiani meeles," räägib Altnurme ja meenutab, et tema sõbrad, kes olid vahepeal kirikuõpetajaiks saanud, naersid, kui kuulsid, et ta teoloogiat loeb. Nüüd vist enam ei naera, sest luterlikele kirikuõpetajatele on usuteaduskonna dekaani koht umbes sama austusväärne kui piiskopi oma.

Progressiivne luterlik kirik

Magistritöö tegi Altnurme Löweni katoliku ülikooli juures Belgias. "Luterlasena võisin seal imestada, et kõige paavstikriitilisemaid seisukohti kohtab just katoliiklikus ülikoolis," kõneleb kirikuloolane oma tähelepanekuist.

Altnurme doktoritöö uurib Eesti luterliku kiriku ja Nõukogude riigi suhteid alates taasokupeerimisest 1944. aastal kuni suurküüditamiseni 1949. aastal.

"Selles uurimuses selgub, et kirik ei olnud erand selles ühiskonnas. See, mis toimus mujal, toimus ka kirikus. See on väliselt, kuju ja struktuuri poolest, kirik kohandati selliseks, et ta sobiks süsteemi," tutvustab Altnurme oma doktoritööd, "sisu jäi aga puutumata."

Kurioosumitest, mis tulid päevavalgele doktoritöö käigus, meenub Altnurmele üks kirikust välja heidetud jutlustaja, kes tahtis rajada uue ja progressiivse kiriku. "Oli isegi uue kiriku põhikiri, mille avastasin tolleaegse julgeolekuohvitserist usuasjade voliniku Johannes Kivi arhiivist. Selles põhikirjas öeldi, et uus kirik tahab täielikult lepitada Nõukogude riigi, toetudes Vanale ja Uuele Testamendile ning Marxi, Engelsi ja Lenini teostele. Isegi nõukogude funktsionäärid, kes selle põhikirjaga kokku puutusid, ei võtnud seda tõsiselt," naerab Altnurme omaaegset reformisti.

Konverentsiturism

Kui Riho Altnurmelt küsida, kelleks ta tahtis saada lapsepõlves, vastab ta kõhkluseta, et nägi ennast kaugsõidu autojuhina. 34aastase Altnurme eakaaslaste jaoks ei ole selline lapsepõlveunistus haruldane, sest see oli üks väheseid võimalusi maailma näha. "Võib öelda, et rändamise poole pealt on mu unistus täide läinud, kuigi töö on natuke teistsugune," ütleb doktor Altnurme.

"Aga kui reisimisest rääkida, siis pikka aega olen olnud ka reisijuhi rollis," räägib Altnurme, kes on rohkem kui kümme aastat korraldanud noortele reise Lõuna-Prantsusmaale Taize kloostrisse ja sama kloostri korraldatavatele üle-euroopalistele aastavahetuse kohtumistele. Reisijuht Altnurme uuendusi on rakendanud isegi Taize kloostri vennad ise, kes tema eeskujul hakkasid väljastama kloostri külastusele eelnevat infolehte.

"Üks grupp reise, mida kirikuloolane peab ette võtma, on komandeeringud arhiividesse. Ega ma neid veel nii väga palju puurinud ole," räägib Altnurme, "Eesti piires Tallinnas ja Tartus, muidugi ka maakondades ja koguduste arhiivides. Veel olen doktoritöö tarvis külastanud Moskvas Vene Föderatsiooni riigiarhiivi ja käimasoleva uurimusega seoses ka Rootsi riigiarhiivi."

"Teadusliku töötajana olen ma põhiliselt käinud konverentsidel. Need on olnud sellised pikemad reisid," räägib Altnurme, kes seoses konverentsidega on käinud umbes 15 komandeeringus nii Euroopas kui Põhja-Ameerikas. Kaugeim konverentsipaik on olnud Berkeley San Francsisco lähedal.

Dekaani mured

Kõneldes oma dekaaniametist, tunnistab Altnurme, et dekaan peab muretsema ka selle eest, et teaduskond ei jääks rahahätta. Altnurme oli eelmise dekaani nõunik ka välissuhtluse alal ning peab praegugi sellega tegelema, et saada teadustöö jaoks raha Euroopa Liidult ja mitmetelt fondidelt. "Haridussummad on napilt suuremad kui need, mida me teaduseks saame. Õppejõud tegeleb teadustööga ja siis õpetab üliõpilastele seda, mida on oma teadustöö käigus teada saanud. Ka üliõpilased osalevad teadustöös ja seda suunda ma püüan jätkuvalt süvendada," räägib Altnurme oma plaanidest.

Usuõpetus koolides on probleemiks ka Altnurmele: "Kui arvestada, et seni on riik tellinud kaks religiooniõpetajat aastas, võite ise arvutada, millal kõik Eesti koolid vastavate spetsialistidega varustatud saavad," esitab Altnurme matemaatiliselt võimatu ülesande.

TEET KORSTEN
Laupäev, 19.07.2003





See artikkel tuleb ajalehest Põhjaranniku arhiiv
http://www.pohjarannik.ee

URL selle artikli jaoks on:
http://www.pohjarannik.ee/article.php?sid=4349