Kohus mõistis liiklusõnnetuse ohvrile suure hüvitise
Kuupäev: 06. 02. 2004
Teema: Kriminaal


Ida-Viru maakohus rahuldas liiklusavarii ohvri riigi vastu esitatud nõude 600 000 krooni suuruse hüvitise saamiseks. Riik pole otsust seni veel edasi kaevanud.

Jaanuari lõpus rahuldas maakohus politseiniku süü tõttu tekkinud avariis invaliidistunud Vladimiri moraalse kahjutasu nõude. Kaheksa aastat tagasi aset leidnud avariis saadud tugevate jalavigastuste tõttu kõndimisel seni abivahendeid kasutav Vladimir palus kohtult endale riigilt hüvitiseks 600 000 krooni. Esialgu pole riik maakohtu otsust edasi kaevanud. Edasikaebamise tähtaeg on järgmisel nädalal.

"Kui edasikaebust ei esitata, siis korvab riik nõutud kahju," ütles Vladimir. "Praegu ei ennusta ma aga enne midagi, kui on selge, kas riik kaebab selle otsuse edasi või mitte." Samas andis Vladimir mõista, et tõenäoliselt ei jää riik maakohtu otsusega rahule ning tal tuleb ka ringkonnakohtus oma hüvitisenõuet kaitsta.

Vladimirit kohtus esindanud jurist Paul Paas nentis, et on kohtu otsuse üle rõõmus. "Oleme väga rahul, et kohus jäi täiesti meie poolele," ütles Paas, kes ootab pikisilmi järgmist nädalat, mil edasikaebamise aeg täis saab.

Kihutanud politseinik põhjustas invaliidistumise

27. juunil 1996 toimus Lääne-Virumaal Tallinna-Narva maantee 120. kilomeetril liiklusõnnetus, milles Vladimir sai üliraskeid kehavigastusi. Kihutajat 160kilomeetrise tunnikiirusega taga ajanud politseiauto kaotas juhitavuse ning põrkas kokku Vladimiri Toyota Hiace kaubikuga. Vladimiril tuvastati vasaku reieluu lahtine kildmurd, vasaku sääre luude lahtine topeltmurd, vasaku reie, põlvekedra ja sääre haavad, parema reie sisepinna rebimishaav, vasaku reieluu pöörli murd. Mees tunnistati teise grupi invaliidiks.

Järgmise aasta detsembris mõistis Lääne-Viru maakohus politseile kuulunud Opel Vectrat juhtinud politseiniku süüdi.

Vladimir põhjendas kohtule oma nõuet mitme asjaoluga. Liiklusõnnetuse käigus saadud traumade tõttu on tema liikumisvõime tunduvalt piiratud ja liikumisel ei saa ta hakkama ilma karkudeta. Selline moonutatud välimus eriti liikumisel tekitab hagejas hirmu, alandust, kurbust ja piinlikkust. Mehe ravi on kestnud juba viis aastat, tehtud on viis operatsiooni.

Alanes ohvri elukvaliteet

Kaks aastat enne avariid oli Vladimir ostnud talu ja kolinud sinna elama. Liiklusõnnetusest tingitud tervisliku seisundi tõttu ei ole hageja võimeline korrastama elamut ega tegema vajalikke remonditöid, mille tagajärjel on elamu väljanägemine muutunud masendavaks. Samuti on tal väga raske tegelda igapäevaste majapidamistöödega. Kõrvalise abi palkamise välistab raha puudumine.

Liiklusõnnetuse toimumise ajal töötas hageja ettevõtjana, osutades transporditeenuseid ja remontides sõidukeid. Liiklusõnnetusest tingitud vaeguste tõttu ei saa ta enam töötada samadel aladel.

Liiklusõnnetusega tekitatud vaeguste tagajärjel on hagejale tekitatud valu ja kannatusi ning on toimunud soovimatud muudatused ja püsivad piirangud hageja tegevuses ja elukorralduses, kadus loodetud heaolu loomise võimalus, samuti toimus psüühilisest traumast tingitud elukvaliteedi langus.

Riik ei olnud nõus

Riiki esindanud vandeadvokaat Meelis Masso ei olnud esitatud hüvitisenõudega päri ning pidas nõude põhjendusi paljasõnalisteks. Kohtuotsuse kohaselt põhjendas ta, et Vladimiri hagiavaldusest ei ilmne, milline on kahju eri avaldumisvormide rahaline suurus.

Muud kahju avaldumisvormid eeldavad selgust asjaolus, kas õnnetuse tagajärjed on püsivad või mitte, väitis Masso ja märkis, et hagile lisatud epikriisist ja muudest materjalidest nähtub, et Vladimiril on lootust paraneda. Hageja väiteid heaolu loomise võimaluse kadumisest pidas riigi esindaja arusaamatuteks.

Kahjunõuete käsitlemisel tuleb arvestada, et hüvitis on oma olemuselt kompensatoorse tähendusega ega saa olla suunatud tulu saamisele, märkis ta ning nimetas kostja nõuet motiveerimatuks.

Kohus langetas otsuse ohvri kasuks

Kohus leidis, et hageja taotlus on siiski põhjendatud ning summa suurus pole ülepaisutatud. Kohus märkis, et 600 000 krooni suurune hüvitis ei ole midagi erakorralist, võrreldes õnnemängude võimalike võidusummade või ametikohalt lahkumise hüvitistega mõningatel juhtudel. Samuti on Eesti kohtupraktikas pretsedente veelgi suuremate väljamõistetud moraalse kahju hüvitiste kohta.

Tegemist ei ole hageja rikastumisega kostja arvelt, vaid rahalise kompensatsiooniga valu, kannatuste, elukorralduse muutumise, loodetud heaolu loomise võimaluse kaotuse ja hingeliste üleelamiste korvamiseks. Samuti ei tekita riigile raskusi nimetatud summa hüvitamine, põhjendas kohus.

28. jaanuaril rahuldas maakohus Vladimiri taotluse täies mahus ning mõistis talle riigilt 600 000 krooni. Kümme päeva, mil riik võib Ida-Viru maakohtu otsuse ringkonnakohtusse edasi kaevata, pole veel möödas. Esialgu pole maakohtule apellatsioonkaebust laekunud.

ARGO SOOLEP
Reede, 6.02.2004





See artikkel tuleb ajalehest Põhjaranniku arhiiv
http://www.pohjarannik.ee

URL selle artikli jaoks on:
http://www.pohjarannik.ee/article.php?sid=5725