Uue poliitika harjumuspärane lõpp
Kuupäev: 22. 03. 2005
Teema: Juhtkiri


Nädal aega tagasi kirjutasime juhtkirjas valitsuskriisist ning ennustasime, et enam pole küsimust, kas Res Publica, Rahvaliidu ja Reformierakonna moodustatud valitsuskoalitsioon lõhki läheb, küsimus on vaid selles, millal see juhtub. Juhtus üsna ruttu, mis annab tunnistust sellest, et Res Publica ei soovinudki tõsiselt enam Toompeal võimul olla.

Mis viitab Res Publica soovile võimult lahkuda? Selleks oli põikpäine suhtumine riigikogu enamuse nõudmistesse, et justiitsminister Ken-Marti Vaher tagasi astuks. Selle asemel asus erakonna esimees ja peaminister Juhan Parts Vaheri kaitsele ning teatas, et kui justiitsminister maha võetakse, laguneb ka valitsuskoalitsioon. Tahtnuks Res Publica edasi võimul olla, loovutanuks nad Vaheri, nagu partnerid nõudsid.

Teine küsimus on, miks Res Publica võimult minna soovis ja kas erakond hakkab osalema ka uue valitsuse moodustamises. "Äraostmatud", nagu nad end kunagi uhkusega nimetasid, on nüüdseks ebapopulaarsustabelite tipus. Teisalt pole selles aga midagi erakordset. Taasiseseisvusaastate jooksul pole Eestis veel ükski valitsuskoalitsioon püsinud järgmiste riigikogu valimisteni ning kõigi seniste koalitsioonide juhtparteid on oma valitsusajal läbi elanud tohutu populaarsuse languse.

Ent Res Publica juhtum võib edaspidi veelgi olulisemalt vähendada valijate aktiivsust. Erakonda nimetati omal ajal küll pettunute, küll protestiparteiks, kelle suurtest lubadustest niinimetatud vanades erakondades pettunud tõepoolest uut innustust said. Eriti viimaste sündmuste taustal võib aga nüüd öelda, et niinimetatud uus poliitika on olnud kohati niisama selgrootu ja omakasupüüdlik, nagu seda teistegi erakondade puhul on korduvalt täheldatud.

Teisipäev, 22.03.2005





See artikkel tuleb ajalehest Põhjaranniku arhiiv
http://www.pohjarannik.ee

URL selle artikli jaoks on:
http://www.pohjarannik.ee/article.php?sid=8509